Linda uus ratas

Linda on juba peaaegu viieaastane, aga kuni selle suveni polnud ikka veel rattasõitu ära õppinud. Jooksurattaga ta ikka sõitis, aga seda indu oli ka pigem viimasel ajal vähe ja rohkem tahtis kärus istuda, kui vähegi võimalik oli. Sel suvel oli mul kastiratas ka remondis ja sõitsin ratta ja järelhaagisega, kuhu mahtus ainult kaks last. Koos Lindaga oli aga kolm last, kes tahtsid sageli vedamist. Proovisin neid sõidutada pakiraamil, aga nii Kaljul kui ka hiljem Lindal jäi kummalgi jalg kodarate vahele ja Lindal isegi nii hullusti, et nahk tuli luu pealt maha nii, et valge luu lausa paistis. Nii et pakiraamile ma ei tihanud neid enam panna. Meil oli kodus ratas Lindale olemas küll - punane Mõmmi ratas. Ville ja Triinu poja Kaarli vana ratas, mis sai Lehtele ja millega Lehte sõitma õppis ning mis hiljem oli Vahvuse esimene ratas. Aga Lindal sellega sõit üldse ei sujunud. Ehk see ratas oli ka natuke väsinud ja Lindal oli sellega kuidagi raske sõita. Siis aga andis Priidu tuttav Argo teada, et neil on paar ratast seisma jäänud, mille nad meie perele annaks. Ja ühel päeval tuligi Priidu koju uue roosa pärlmutter istmega väikse rattaga, mis Lindas suurt elevust tekitas. Kuna Lehte jaoks oli see väike ja Lehtel oli ratas niikuinii olemas, Koidula on alles beebi, siis oli selge, et kui keegi sellega nüüd sõitma saaks hakata, oleks see just Linda. Ta oli nii elevil, et ei jõudnud ära oodata, millal seda proovida saaks. Me pidime kohe reisile minema ja ratas jäi koju ootama. Aga kui tagasi jõudsime, siis hakkas Linda sellega kohe sõitma ja temast sai tõeline rattasõber. Kõik vahemaad poodi ja Karske Majja ja kuhu tahes minna vaja teeb ta nüüd rattaga ja täitsa osavalt ja mõistliku tempoga. Kalju-poiss on temast indu saanud ja sõidab vana Mõmmi rattaga, kuigi natuke aeglasemalt. Lindat on tema ratta seljas nii ilus vaadata - ümiseb laulukestki, istub hästi sirge seljaga ja on oma ratta üle nii uhke. Ei heiduta teda ei tuul ega miski. Täna Linda järel sõites jäin mõtlema, et see ratas oleks justkui Jumala isiklik hoolitsus Linda eest. Ma ise poleks selle peale tulnudki, et talle hakata ratast otsima. Mõmmi oma oli ju olemas, mõtlesin, et ta lihtsalt ei tunne huvi rattasõidu vastu. Aga see uus ratas muutis kõike. See oli nii täpselt Lindale paras ja nii väga ka meeldis talle ja see oli suur üllatus, et ta nii hästi sellega sõita oskab. Armas näha!