Mõned lood

Ühel päeval sõitsime lastega koos Karske Majja ja kõik neli suuremat last olid esimest korda jalgratastega. Aga kiivreid oli ainult kolm. Ja siis ma mõtlesin, et näed, nii tore, kui Karske Maja riidetoas mõni kiiver leiduks. Aga ma polnud näinud, et sinna kunagi kiivreid toodaks. Kui olime Karske Majja jõudnud ja seal toimetasime, siis ühel hetkel nägin, et keegi meie lastest tuli võõra kiivriga. Olin natuke murelik, kelle kiivriga ta niimoodi ringi liigub, kust ta selle sai. Aga tuli välja, et see polnudki kellegi võõra oma, vaid oligi Karske Majja äraandmiseks toodud ja sai meie omaks. :)

Priidu läks ühel tööpäeval koos oma ülemuse, peakaplaniga sööma. Tema lõunakaaslane läks söögikohta jõudes WC-sse ja Priidu läks leti taha endale süüa tellima. Ta valis lõunapakkumisest seljanka ja korraks jäi pilk letil olevatele kookidele. Seal pakuti brownihttps://www.err.ee/1609772724/turbas-asuv-mootorispordi-muuseum-paneb-suve-lopus-uksed-kinniet, mis on üks Priidu lemmikuid. Kas võtta üks kook ka? Suure pere isa jaoks on see päris kaalukas küsimus. Kulusid on palju, raha ei saa kergekäeliselt kulutada. Nii et Priidu kaalus seda asja ja siis otsustas, et ei võta kooki. Tellis ainult seljanka. Enne kui ta leti eest ära jõudis minna, jõudis ka peakaplan toitu tellima ja ütles: "Priidu, ma teen Sulle ühe koogi ka, millise Sa valid?" Nagu oleks Priidu mõtteid lugenud. :) Selline väike žest, milles on tunda Jumala armastust. Südame teeb soojaks, et Jumal näeb ja hoiab teda. :)

Linda on juba peaaegu viieaastane, aga kuni selle suveni polnud ikka veel rattasõitu ära õppinud. Jooksurattaga ta ikka sõitis, aga seda indu oli ka pigem viimasel ajal vähe ja rohkem tahtis kärus istuda, kui vähegi võimalik oli. Sel suvel oli mul kastiratas ka remondis ja sõitsin ratta ja järelhaagisega, kuhu mahtus ainult kaks last. Koos Lindaga oli aga kolm last, kes tahtsid sageli vedamist. Proovisin neid sõidutada pakiraamil, aga nii Kaljul kui ka hiljem Lindal jäi kummalgi jalg kodarate vahele ja Lindal isegi nii hullusti, et nahk tuli luu pealt maha nii, et valge luu lausa paistis. Nii et pakiraamile ma ei tihanud neid enam panna. Meil oli kodus ratas Lindale olemas küll - punane Mõmmi ratas. Ville ja Triinu poja Kaarli vana ratas, mis sai Lehtele ja millega Lehte sõitma õppis ning mis hiljem oli Vahvuse esimene ratas. Aga Lindal sellega sõit üldse ei sujunud. Ehk see ratas oli ka natuke väsinud ja Lindal oli sellega kuidagi raske sõita. Siis aga andis Priidu tuttav Argo t...